Õiglase ülemineku strateegiline raamistik
Vajaduse õiglase ülemineku järele tingivad Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalised kliimaeesmärgid, mis omakorda tulenevad püüdlusest vältida katastroofilisi kliimamuutusi planeedil Maa.
Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. aastal Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP; uuendatud 2023). KPP on eelkõige visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade abil (nagu näiteks „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ning Eesti energiapoliitika alusdokument „Energiamajanduse arengukava“). Lähiajal hakkab Eesti kliimapoliitikat reguleerima Eesti kliimaseadus.
Rahvusvahelisel tasandil ühines Eesti 1994. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ning ratifitseeris 2016. aastal Pariisi kokkuleppe. 2019. aastal liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. aastal ka Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga.
Õiglase ülemineku ajaloo ning rahvusvahelise koostöö kohta õiglase ülemineku tagamisel saad lugeda peamenüü alajaotisest „Suur pilt“.
Loe lisaks:
- Kliimamuutused (Kliimaministeerium)
- Leht „Kliimamuutused.ee“ (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus)
- Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (Kliimaministeerium)
- Eesti kliimaseaduse väljatöötamine (Kliimaministeerium)
Vaata järgi:
- Seminar „Kliimaseaduse poole teel“ (5. veebruar 2024; YouTube)
Kliimaneutraalsuse poole teel
Eesti pingutuste eesmärk on saada aastaks 2050 konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks kliimaneutraalseks riigiks.
„Kliimaneutraalsus“ – olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on tasakaalus ehk kasvuhoonegaaside netoheide on null.
Kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt oli Eesti koguheide 2021. aastal ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti (CO₂ ekv) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Ilma LULUCFi sektorita oli Eesti KHG netoheide ligi 12,7 miljonit tonni CO₂ ekv. Seega on võrreldes 1990. aastaga Eesti kasvuhoonegaaside koguheide umbes 68,5% võrra vähenenud (arvestades ka LULUCFi sektorit on koguheite vähenemine ligi 57,3%).
Enamik Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (u 52% aastal 2021) tuleb energeetikasektorist, eelkõige põlevkivi ulatusliku tarbimise tõttu elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Põlevkivisektor on kontsentreeritud Ida-Virumaale, mis tähendab, et üleminek kliimaneutraalsusele hakkab avaldama – ja avaldab juba praegu – suurimat mõju just sellele maakonnale. See mõju lisandub regioonis juba praegu esinevatele kitsaskohtadele nagu madalad palgad, kõrge töötuse määr, vähenev ja vananev elanikkond jne.
Põlevkivienergeetikast väljumine peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaalmajanduslikke šokke. Sellepärast ongi Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahendid suunatud Eestis just Ida-Virumaale.
Loe lisaks:
- Kasvuhoonegaasid Eestis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus)
- Energiamajanduse arengukava (ENMAK) (Kliimaministeerium)
- Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) ettevalmistavate tegevuste, sh töörühmadega seotud teave ehk „Energiatalgud“
Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi põhijooned
Euroopa Liidu poolt 2020. aastal loodud õiglase ülemineku mehhanismi eesmärk on:
„TOETADA MAJANDUST, TÖÖHÕIVET, INIMESI JA KESKKONDA NENDES PIIRKONDADES, MIDA OOTAVAD EES OLULISED SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD VÄLJAKUTSED SEOSES EUROOPA LIIDU 2030 ENERGIA- JA KLIIMAEESMÄRKIDE JA 2050 KLIIMANEUTRAALSUSE SAAVUTAMISEGA.“
Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast.
- I sammas – õiglase ülemineku fond (ÕÜF)
Fondi maht on Eesti puhul ligikaudu 340 miljonit eurot, lisaks tehniline abi (kokku u 353 miljonit eurot). Eesti saab teiste Euroopa riikidega võrreldes ühe sihtpiirkonna elaniku kohta õiglase ülemineku fondi vahenditest kõige rohkem vahendeid. - II sammas – õiglase ülemineku skeem InvestEU all
Finantsinstrumendid erasektori jaoks, eelkõige investeeringute tegemiseks jätkusuutlikku taristusse, arendus- ja innovatsioonitegevusse ning digitaliseerimisse. II samba üks eesmärk on tagada VKE-dele ligipääs finantseerimisele. - III sammas – avaliku sektori laenu- ja toetusskeem
Laen võib moodustada kuni 50% koguinvesteeringust, toetuse osakaal on kuni 15% laenust.
ÕÜF toetatavad valdkonnad (lühendatud loetelu):
- tootlikud investeeringud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse (edaspidi: VKE) majanduse mitmekesistamiseks, kaasajastamiseks ning ümberkorraldamiseks;
- töökohtade loomist toetavad investeeringud (inkubaatorid, nõustamised, jms);
- investeeringud teadusarendusse ja innovatsiooni;
- töötajate ja tööotsijate oskuste täiendamine ja ümberõpe, abi töö leidmisel, aktiivne kaasatus;
- tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;
- investeeringud digitaliseerimisse, taastuvenergiasse, energiatõhususse, ringmajandusse, saastunud alade puhastamisse ja taaskasutusse võtmiseks.
ÕÜF erisused ja välistused on järgmised:
- Suurettevõtete puhul võib tootlikke investeeringuid toetada juhul, kui need on hädavajalikud territoriaalse üleminekukava elluviimisel, panustavad keskkonnaeesmärkidesse ning kui nende toetamine on vajalik üleminekupiirkonnas töökohtade loomiseks või säilitamiseks. ÕÜF fookus on eelkõige VKE-del.
- Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ettevõtetes on toetatav, kui see on vajalik õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks. Eelkõige peetakse siinkohal silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamist tööstusprotsessides (nt tsemenditööstus, paberitoodete tootmine jms).
- Toetatavate valdkondadena on välistatud:
- fossiilkütustega seotud tegevused (tootmine, töötlemine, ladustamine, levitamine, põletamine);
- tuumajaamadega seotud investeeringud;
- raskustes ettevõtete toetamine (v.a kui riigiabi reeglid seda lubavad);
- tubakatööstuse toetamine.
Eestis on 80% õiglase ülemineku fondi vahenditest suunatud Ida-Virumaa majanduse ja tööjõu mitmekesistamisele ning ümberkorraldamisele. Ülejäänud vahendid on suunatud ülemineku sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike aspektide käsitlemiseks.
Täpsemalt saad õiglase ülemineku toetusmeetmete kohta lugeda ülevalt peamenüü alajaotisest „Tutvu toetusvõimalustega“.
Viimati uuendatud 01.04.2024
