Õiglase ülemineku fondi mahust 20 protsenti on suunatud ülemineku sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike aspektidega tegelemiseks. Sealhulgas toetatakse Kiviõli kaugkütte lahtisidumist põlevkivist, hoonete tervikrekonstrueerimist ning põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist. Samuti investeeritakse hästi integreeritud, kättesaadava ning kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomisesse ning toetatakse kohalike omavalitsusi üleminekuprotsessist tulenevate mõjudega kohanemisel. Kohalikul kogukonnal ja ühendustel on võimalus läbi viia projekte, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele või leevendavad üleminekuga seotud mõjusid Ida-Virumaa elanike jaoks.
Toetusmeetmed:
Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava toob välja, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele avaldab Ida-Virumaa muude mõjude seas ka mõju kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Sellepärast on asjakohane õiglase ülemineku fondi eelarvest lisaks majanduse ja tööjõu ümberkujundamisele toetada kogukonna rohujuuretasandi algatusi.
Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes maakonna elanikele võimalust kodanikualgatuste kaudu üleminekuprotsessis ise kaasa lüüa ja oma koduümbrust paremaks muuta.
Toetatakse tegevusi, mis on suunatud sotsiaalse ettevõtluse arendamisele, keskkonnateadlikkuse edendamisele või kohalike noorte ja vabatahtlike initsiatiivide toetamisele. Peale selle on meede suunatud kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamisele, näiteks endiste tööstusobjektide heakorrastamisele ja avalikes huvides kasutuselevõtmisele või kohalikule pärandile pühendatud näituste ja muude ürituste korraldamisele ning sellega seotud visuaalide loomisele.
Projekte toetatakse viie eesmärgi saavutamiseks:
- sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine;
- keskkonnateadlikkuse edendamine, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkonnas;
- kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ning tööstuspärandi kasutuselevõtt avalikes huvides;
- kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine;
- tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks.
Projekte toetatakse kahes kategoorias:
- põhivarainvesteeringu projektid ning
- arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisaldavad projektid (nn "arendusprojektid").
Toetuse võimalikud taotlejad:
- põhivarainvesteeringu projekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik juriidiline isik, välja arvatud kohalik omavalitsus või riigiasutus;
- arendusprojekti puhul sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik ja äriühing.
Projektide partneriteks võivad aga olla kõik ülalnimetatud organisatsioonid. Meede on mõeldud eelkõige kohalikele kogukondadele, kuid toetust saavad taotleda ka teised, regiooni arengusse panustavad organisatsioonid.
Suuruse järgi jaotuvad projektid kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele eraldatakse toetussummasid vastavalt. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000–10 000 eurot, keskmise suurusega projektidel 10 001–200 000 eurot ning suuremahulistel projektidel 200 001–1 500 000 eurot. Taotletava toetuse summa sõltub projekti sisust ja taotleja juriidilisest vormist. Osa projektide puhul võib toetuse määr moodustada 80% ja osa puhul kuni 90%, mis tähendab, et meetme raames saab kogukond oma ideede realiseerimiseks kuni üheksakordset rahalist võimendust.
Meede annab maakonna elanikele väga head võimalused osaleda õiglase ülemineku protsessis ning realiseerida kõige julgemaid ideid oma elukeskkonna parandamiseks.
Kontakt
Julia Troitskaja
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Tel: +372 5309 7432
E-post: [email protected]
Terje Kuus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Tel: +372 663 1886
E-post: [email protected]
Õigusaktid
Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks”
Määrus Riigi Teatajas
Määruse "Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis "Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks"" seletuskiri
Seletuskirja fail ministeeriumi dokumendiregistris
Meetme maht:
16,7 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub taotlejate omafinantseering.
Ida-Virumaal on seni korterelamute rekonstrueerimise aktiivsus olnud kõige väiksem.
Selles kontekstis on põhjendatud, kasutades Õiglase Ülemineku Fondi pakutavaid võimalusi, suunata piirkonda täiendavaid vahendeid korterelamute soodustingimustel renoveerimise toetamiseks.
Toetuse andmise eesmärgid ja soovitavad tulemused on järgmised:
- elukeskkonna parandamine ja terviklikult rekonstrueeritud kortermajade arvu suurendamine Ida-Virumaal ning rekonstrueerimise populaarsuse tõstmine spetsiaalselt sellele piirkonnale disainitud toetusmeetme abil;
- korterelamute energiatõhususe, ohutuse ja parema sisekliima saavutamine;
- taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
- energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
Õiglase ülemineku fondist rahastatakse peamiselt korterelamute tervikrenoveerimiseks vajalikke töid. Tervikrekonstrueerimise tulemusena tuleb saavutada C- või kõrgema klassi energiatõhususarv.
Toetust antakse hoone rekonstrueerimiseks ning soojustamiseks keldrist ja vundamendist kuni katuseni. Korda saab teha hoone fassaadi, kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, rajada soojustagastusega ventilatsiooni ja jahutussüsteemi, vahetada aknad, teha korda rõdud, liftid ja trepikojad, paigaldada taastuvenergiaseadmed, liituda kaugküttevõrguga. Samuti saab ehitada jäätmemaja ja rattaparkla ning paigaldada elektriauto laadimistaristu.
Toetatavad on ka tulemuse saavutamiseks vajalike spetsialistide teenused nagu projekteerimine, tehniline konsultatsioon ja omanikujärelevalve.
Toetuse osakaal tervikrenoveerimise puhul moodustab 70% abikõlblikele kuludele mahust (sh ehitusprojekti koostamise kulud, tehnilise konsultandi teenuse kulud, omanikujärelevalve, jne). Korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementidega, lifti ehitamisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel on toetuse osakaal kuni 80%.
Sihtrühm on Ida-Virumaa korteriühistud.
Kontakt
Taniel Vain
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (KredEx)
Tel: +372 627 9700
E-post: [email protected]
Õigusaktid
Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused
Määrus Riigi Teatajas
Meetme maht:
15 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub taotlejate omafinantseering.
Taotle toetust!
Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava toob välja, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele avaldab Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele mitmekülgset mõju. Kõige otsesem mõju on see, et põlevkivisektori hääbumine vähendab Ida-Virumaa omavalitsuste tulusid, pärssides nende suutlikkust pakkuda oma elanikkonnale piisavaid avalikke teenuseid. Peale selle võib ülemineku tagajärjel suureneda toimetulekutoetuste saajate arv, mis õõnestab omavalitsuste niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet.
Nende väljakutsete valguses toob Eesti õiglase ülemineku fondi kava välja, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise kontekstis tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisaraha, et aidata neil vähendada kulutusi. Selleks tuleb optimeerida omavalitsuste hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid seoses täiendava survega nende pakutavatele sotsiaalteenustele.
Toetus on suunatud Ida-Virumaa kohalikule omavalitsusele või tema asustatud ja valitseva mõju all olevale sihtasutusele, mittetulundusühingule või äriühingule.
Toetatakse projekte, mis sisaldavad:
- investeeringuid avalike hoonete energiatõhususe parandamisse, taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamisse või
- investeeringuid koolituskeskuste või lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse.
Kokku on toetusteks kavandatud 15 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi eelarvest. Toetus ühe kohaliku omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit eurot. Ühe projekti miinimumtoetus on miljon eurot.
Selleks, et valida välja projektid, millele toetust anda, koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium investeeringute kava. Projektiettepanekuid investeeringute kavasse sai esitada kuni 2023. aasta 5. detsembrini.
Investeeringute kavas nimetatud projekti toetuse saamise taotlus tuleb esitada hiljemalt 2024. aasta 30. aprillil ning projektide elluviimiseks on aega kuni 2026. aasta 30. aprillini.
Kontakt
Andres Heldring
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Tel: +372 611 3106
E-post: [email protected]
Terje Kuus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Tel: +372 663 1886
E-post: [email protected]
Õigusaktid
Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks
Määrus Riigi Teatajas
Määruse "Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks" seletuskiri
Seletuskirja fail ministeeriumi dokumendiregistris
Meetme maht:
20,1 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub taotlejate omafinantseering.
Lisainfo:
Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute toetus ülemineku mõjude leevendamiseks (RTK)
Õiglase ülemineku fondi vahenditest toetatakse Ida-Virumaal mitme keskkonnaalase projekti elluviimist:
Riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamine ning alternatiivsete veeressursside hindamine Ida-Virumaal
Käesoleva projekti eesmärk on likvideerida jääkreostus Ahtme mnt 88 asfaltbetooni tehase territooriumilt Kohtla-Järve linnas. Reostunud pinnasekiht ulatub maapinnast kuni kolme ja poole meetri sügavusele. Projekti käigus eemaldatakse reostunud pinnas ex situ meetodil, s.t maa väljakaevamise teel.
Peale selle teostatakse uuring Ida-Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse kohta, mis annab ülevaate alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtu võimalustest ning selleks vajalikest tegevustest ja nende maksumustest. Uuring puudutab umbes 100 000 inimese joogiveevarustust Ida-Virumaal.
Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine
Põlevkivitööstus mõjutab oluliselt piirkonna veekogude seisundit, sealhulgas Kurtna järvi. Käesoleva projektiga taastatakse Kurtna järvestiku veerežiim, tänu millele tõuseb veevõtust mõjutatud järvede veetase, taastub järvede tüübiomane elustik ja saavutatakse järvede hea ökoloogiline seisund. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi uuringud ja tehnilised tegevused, sealhulgas uute puurkaevude rajamine ja taristu ehitamine, orgaanika eemaldamine järvede kaldatsoonist ning kraavide sulgemine.
Varingute ja vajumite likvideerimine ning ehitusmaavarade karjääride korrastamine
Projekti eesmärgid on põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tagajärjel suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ehitusmaavarade karjääride korrastamine. Projekti raames muudetakse altkaevandatud alad ohutuks või stabiliseeritakse ning korrastatakse karjäärid, luues eeldusi alade kasutusvõtmisele nt ehitustegevuse, taristu rajamise, põllumajanduse ja metsanduse viljelemise eesmärgil. Esmajärjekorras käsitletakse kõige ohtlikumaid alasid, sealhulgas asustuse lähedal paiknevaid piirkondi ja halvas seisus karjääre. Korrastustööd on plaanitud 2025. aastaks, kuid olemasolevate ohtlike varinguaukude likvideerimisega alustatakse juba 2024. aastal.
Kontakt:
Maarja Küttä
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Tel: +372 5880 0263
E-post: [email protected]
Aire Arike-Trutin
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Tel: +372 5880 0242
E-post: [email protected]
Meetme maht:
9,7 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub riiklik kaasfinantseering mahus 3,4 miljonit eurot.
Loe lisaks!
Õiglase ülemineku kaudu finantseeritavad sotsiaal- ja terviseteenused täiendavad üldisi riiklikke jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi ajakohastamisel ning võimaldavad Ida-Virumaa sotsiaal- ja terviseteenuste süsteemil edukalt toime tulla nõudluse kasvuga teenuste järgi ning rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute vähenemisega, mis tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida-Virumaal.
Sotsiaalfondi rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse korraldamisele, sh uute teenuste arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele. Õiglase ülemineku fondi tegevustes keskendutakse aga nii uute teenuste arendamisele ja teenuste kvaliteedi tõstmisele kui ka spetsialistide motiveerimisele ning kompetentsi parendamisele, kuna maakonnas on suur probleem baasteenuste osutamisega – nende kvaliteet ei vasta alati nõuetele.
Tulemusena keskendub käesolev sekkumine kolmele Ida-Viru-spetsiifilisele tegevusele:
- Integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulem on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜFi vahenditest möödapääsmatu.
- Motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks piirkond, mis on keeruline endiste põlevkivisektori töötajate pikaajaliste tervisemõjude ja vähenenud sissetulekutest tingitud sotsiaalmajandusliku surve tõttu. Motivatsioonipaketi raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele ja tulevastele spetsialistidele koolitusi ning õpetatakse täiendavaid erioskusi, mis aitavad omakorda piirkondlikult ühtlustada pakutava toe kvaliteeti.
- KOVide ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate osapoolte ja põlevikvisektoriga seotud sihtrühma vahel.
Projekti elluviijaks on Sotsiaalministeerium, partnerina on kaasatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Kontakt
Regina Sergejeva
Sotsiaalministeerium
Tel: +372 5918 5855
E-post: [email protected]
Õigusaktid
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ministri käskkiri
Meetme maht:
5 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub riiklik kaasfinantseering mahus 2,1 miljonit eurot.
Loe lisaks!
Meede hõlmab ühelt poolt biomonitooringut, mille eesmärk on välja selgitada maakonna elanike kokkupuude põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega ning hinnata nende mõju inimeste tervisele ja heaolule. Teiselt poolt on aga meetme raames plaanis kemikaalide riskide hindamine ning uudsete meetodite ja platvormide väljatöötamine kemikaalidega seotud riskide vähendamiseks.
Kemikaalide riskide hindamise eesmärk on toetada kohapeal tegutsevate ja tegevust plaanivate riskihindajate ümberõpet mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ja kemikaalide ringmajanduse tulemina toodetavate kemikaalide riskihindamisele ning täiendada nende teadmisi kaasaegsete riskihindamise meetodite osas, kus kasutatakse rohkem arvutuslikke meetodeid.
Biomonitooringu eesmärk on hinnata põlevkivisektori kui ühe enam saastava tootmisvaldkonna mõju tervisele. Biomonitooringu laiem eesmärk on tuvastada, kui palju on põlevkivisektoriga kokku puutuva elanikkonna (kuhu kuuluvad nii põlevkivisektori töötajad kui ka maakonna elanikud) organismis elu- ja töökeskkonnast sinna sattunud kemikaale ning hinnata terviseprobleemide tekkimise riske. Nende andmete saamisel informeeritakse otsustajaid, ettevõtteid ja üksikisikuid kemikaalide, saasteainete jt keemiliste ohuteguritega kokkupuutel tekkivatest tervisemõjudest ning saadud teadmisi rakendatakse tervishoiuvaldkonnas, et kemikaalide tekitatud terviseprobleeme ennetada või lahendada.
Meetme raames viiakse läbi biomonitooringu uuring ja täiendkoolitatakse kemikaalide riskide hindamisega tegelevaid spetsialiste, kes on riskihindamise põhialused juba omandanud. Peale selle kohandatakse kemikaalide mõjude hindamise analüüsimiseks vajalikud PARC partnerlusest tulenevad platvormid ja tööriistad Eesti oludele sobivaks.
Meetme sihtrühma kuuluvad maakonna fossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ning ülikoolide ja riigisektori kemikaalide riskihindajad. Biomonitooringu sihtrühm on põlevkivitööstuse töötajad, maakonna elanikud ja maakonnavälisesse kontrollrühma kuuluvad elanikud.
Kontakt
Joel Valge
Sotsiaalministeerium
E-post: [email protected]
Õigusaktid
Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) tegevused ja biomonitooringu läbiviimine põlevkivisektoriga kokku puutuva elanikkonna seas
Ministri käskkiri
Meetme maht:
0,84 miljonit eurot EL'i õiglase ülemineku fondist, millele lisandub riiklik kaasfinantseering mahus 0,36 miljonit eurot.
Loe lisaks!
Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) veebileht (inglise keeles)
Viimati uuendatud 06.03.2026
