Nõuded õiglase ülemineku territoriaalsele kavale
Nõuded õiglase ülemineku kava struktuurile ja sisule on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond.
Vastavalt ÕÜF määrusele peavad Euroopa Liidu liikmesriigid õiglase ülemineku mehhanismi vahendite kasutamiseks koostama õiglase ülemineku territoriaalse kava. Kavades tuleb määratleda üleminekust kõige negatiivsemalt mõjutatud piirkonnad (mis vastavad NUTS 3 tasandi piirkondadele või nende osadele), toetudes eelkõige eeldatavale töötajate kohanemise või töökohtade kaotamise vajadusele fossiilkütuste tootmisest ja kasutamisest väljumise kontekstis. Kavades peavad olema üksikasjalikult selgitatud sihtpiirkondades eesseisvad katsumused (sealhulgas sotsiaalmajanduslikud, keskkonnaalased ja rahvastikukao riskid), aga ka arenguvajadused ning konkreetsed meetmed, mis aitaksid neil eesseisvate väljakutsetega toime tulla.
Kavad peavad valmima koostöös asjaomaste territooriumite kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning olema kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavadega, kohalike aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning muude territoriaalsete arengudokumentidega.
Uuri lähemalt!
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond
Õiglase ülemineku territoriaalse kava struktuur
Õiglase ülemineku territoriaalne kava koosneb järgmistest osadest.
-
Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määratlemine
Selles osas antakse ülevaate liikmesriigi energia- ja kliimaeesmärkidest ning eeldatavast kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessist, samuti määratletakse kõige negatiivsemalt mõjutatud territoorium. -
Üleminekukatsumuste hindamine määratletud territooriumi puhul
Selles kava osas peab sisalduma hinnang ülemineku majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele mõjule sihtpiirkonnas. Käsitleda tuleb ka sihtpiirkonna arenguvajadusi ja -eesmärke, sealhulgas kavandatud tegevusi ehk üleminekust tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ettenähtud meetmeid kirjeldada. Juhul kui kavaga on ettenähtud toetus suurettevõtete investeeringute jaoks, antakse selles osas toetatavate tegevuste ja ettevõtete indikatiivne loetelu ning tuuakse välja nende toetamise vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil. -
Juhtimismehhanismid
Kirjeldatakse partnerite kaasamist kava ettevalmistamisse, rakendamisse, seiresse ja hindamisse ning määratakse kava elluviimise ja seire eest vastutavaid asutused. -
Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad
Õiglase ülemineku kava kooskõla teiste dokumentidega
Oluline on mõista, et Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava ei seisa teistest strateegiadokumentidest eraldi.
Peale Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava strateegilised piirid määratletud kahe dokumendiga: riikliku „Ida-Virumaa tegevuskavaga 2030“ ja piirkondliku „Ida-Viru maakonna arengustrateegiaga 2023–2035“. Mõlemad dokumendid ajakohastati samal ajal Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2030“ on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida-Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035“ on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) ning milles määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani.
Kontseptuaalselt on Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning neid käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse õiglase ülemineku territoriaalses kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani.
Lisaks avaldavad Eesti õiglase ülemineku territoriaalsele kavale mõju „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“ ning Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia (TAIE).
Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava väljatöötamise protsess
- 2020
-
2020. a I poolaasta
Algatatud on maakonna arengukava ja Ida-Viru tegevuskava ajakohastamise protsessid, käivitatud on uuring ülemineku mõjude väljaselgitamiseks. Loodud on juhtkomisjon. Toimuvad teavitustegevused, ideekorje.
-
2020. a II poolaasta
Laekunud ettepanekuid vaadatakse läbi koos ministeeriumite ja juhtkomisjoniga ning ÕÜF esialgne jaotusettepanek esitatakse Vabariigi Valitsusele. Toimub esimene mitteametlik kohtumine Euroopa Komisjoniga.
- 2021
-
2021. a I poolaasta
Käib õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamine. Toimuvad jooksvad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga, juhtkomisjoni koosolekud ning seminarid huvirühmadega.
-
2021. a II poolaasta
Oktoobris toimub kava avalik esitamine, millele järgneb kava mustandi esitamine Euroopa Komisjonile mitteametlikuks asutusevaheliseks kooskõlastamiseks. Algab konkreetsete toetusmeetmete väljatöötamine.
- 2022
-
2022. a I poolaasta
Kava täiendatakse vastavalt Euroopa Komisjoni tagasisidele. Suve alguses kiidetakse kava Vabariigi Valitsuse istungil heaks ning esitatakse ametlikult Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.
-
2022. a II poolaasta
Toimuvad ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ning kriitilisemate toetusmeetmete ennetähtaegne käivitamine. 4. oktoobril kiidab Euroopa Komisjon kava heaks ja algab selle elluviimine.
-
Edaspidi
-
Kinnitatud territoriaalne kava on õiglase ülemineku fondi rakendamise aluseks Eestis kuni 2029. a lõpuni. Kava on võimalik kohendada, juhul kui rakendamise käigus tekib selle järgi põhjendatud vajadus.
Õiglase ülemineku fondi meetmestik
ÕÜF vahendid on jaotatud kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu. Teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Tegevussuundade omavaheline osakaal on 80/20 ehk u 80% vahenditest läheb ettevõtlusele ning 20% vahendites elukeskkonna toetamiseks.
Tegevussuund 1: "Majandus ja tööjõud"
- Ida-Viru suurinvesteeringute toetus (153,9 mln €)
- Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus (15 mln €)
- Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (25 mln €)
- Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu (29 mln €)
- Väikeettevõtluse toetus (15 mln €)
- Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele (5 mln €)
- Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses (25 mln €)
Tegevussuund 2: "Keskkond ja sotsiaalne kaasatus"
- Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist (5 mln €)
- Kortermajade rekonstrueerimine energiatõhususe eesmärgil (15 mln €)
- Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine (10 mln €)
- Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine (5 mln €)
- KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades (fookusega KOV hoonete energiatõhususe parendamisel ja sotsiaalse infrastruktuuri ajakohastamisel) (20,1 mln €)
- Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks (fookusega keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel) (16,74 mln €)
Tutvu õiglase ülemineku territoriaalse kava terviktekstiga!
Eesti õiglase ülemineku kava keskmes on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa.
Kavas on kirjeldatud maakonna eesseisvad väljakutsed, mis on seotud Eesti kliimaeesmärkide saavutamise ning põlevkivienergeetika kasutamisest väljumisega. Samuti on kavas määratletud potentsiaalsed kasvuvaldkonnad, ümberõppe vajadused ning kirjeldatud Ida-Virumaa tuleviku kindlustamiseks vajalikud meetmed.
Viimati uuendatud 28.10.2024
