Jonathan ise sündis hoopiski Keilas, ent ajaks, kui tuli minna kooli, otsustas perekond kolida tagasi juurte juurde Iisakusse, kus kunagi elasid Kristjani vanavanemad. „Meie jääme kindlasti ka tulevikus Ida-Virumaale, sest siin on võimalusi ennast realiseerida rohkem kui Tallinnas või Harjumaal. Võib tekkida küll tunne, et see on natukene maha jäetud piirkond, aga see tähendab ainult üht: siin on tohutud võimalused, laske ainult fantaasial lennata ja viige ellu suuri asju,“ ütleb Kristjan.
Poeg Jonathan tegelebki juba üsna suureks kasvanud ettevõtmisega – korraldab noortele nende enda oma räpifestivali NORF. Tänavu toetas NORFi korraldamist ka Õiglase ülemineku fond, kuna tegemist on algatusega, mis panustab piirkonna pikaajalisse arengusse.
Kõik algas kunagi Iisaku koolis, kus Jonathan ja ta sõbrad hakkasid tegelema räppmuusikaga ning tahtsid kuskil esineda. Kuna kogukonnas aktiivselt tegutsevate vanemate eeskuju oli kohe silme ees, otsustas Jonathan, et loob esinemisvõimalused endale ja oma sõpradele siiasamma Iisakusse ise.
„Esimene festival oligi selline kahe-kolme mehe show, mida tulid nautima umbes 50 kuulajat, aga aja jooksul arenesime ja muutusime üsna kiirelt üle-eestilise haardega sündmuseks. Paljude jaoks olime tundmatu ääremaa, aga pingutasime ja pingutame ka edaspidi, et kõik soovijad siia kohale jõuaksid. Noorte seas on NORF nüüd väga populaarne iga-aastane sündmus, kuhu tullakse kogu Eestist,“ on Kristjan oma poja tegemiste üle uhke.
Noortel on vahepeal käinud peast läbi ka mõte NORF festival näiteks Rakverre kolida, et logistika oleks lihtsam ja külastajaid veel rohkem, aga tuginedes külastajatelt ning esinejatelt saadud tagasisidele sellest plaanist kiiresti loobuti. Iisaku ja selle ümbruskonna eriline õhkkond on loonud sellise atmosfääri, mida peetakse Eesti üheks ägedaimaks ning noored soovivad just siia tagasi tulla. Tänavu külastas festivali juba enam kui 500 noort ning laval olid ka väga tuntud muusikud nagu An-Marlen ja Reket.
Jonathan ise usub, et NORF teeb Ida-Virumaale head promo, kuna festivali külastajad käivad usinalt ringi, külastavad kohalikke vaatamisväärsusi ja ka näiteks muuseume, ööbivad ja tarbivad muid kohalikke teenuseid.
„Eesti artistidest meeldivad mulle An-Marlen ja nublu, aga iga kord, kui kuulen mõnest alustavast artistist, soovin teda kohe kuulata. Panin ka oma vanemad räppmuusikat kuulama! Tahaksin festivali ka edasi korraldada ja muusikaga tegelda, aga suur unistus on kunagi sukelduda ka filmimaailma. Väga ootan, et Jõhvisse kerkiks juba uus filmilinnak,“ ütleb Jonathan.
NORFi järgmise aasta ambitsioon on jõuda 1000 pealtvaatajani ja kaasata rahvusvaheliselt tuntud peaesineja. Noorte tegemisi on märganud ka Eesti meedia, samuti on Eesti räpimuusika legend Genka festivali oma sotsiaalmeedias korduvalt esile tõstnud ja kiitnud.
Isa Kristjani sõnul on sellised ägedad, nii-öelda kiiksuga tegevused ja suured projektid just see tõmbav magnet, mis inspireerib noori piirkonda jääma ja selle arengusse panustama. „Oleme Ida-Virumaal lausa eelisseisus, sest siin on võimalused olemas, asju on lihtsam teha ning looduslik keskkond on imekaunis. Ida-Virumaa on väga äge koht, paljud inimesed lihtsalt pole seda veel avastanud,“ ütleb Kristjan. Ta on ise koos oma abikaasaga loonud Alutaguse Elulaadikoja, mis korraldab kogukonnale igal aastal sündmusi ja õpitubasid, et hoida siin elu pulbitsevana ja tuua inimesed kokku.
Ettevõtlikkus ja algatusvõime, soov muutuda ja muuta on Kristjani sõnul just need omadused, mis aitavad noortel maailmas hakkama saada, näha võimalusi ja mõelda kastist väljas. Põlevkivienergeetikast väljumisel avanevad Ida-Virumaa noortele hoopis teistsugused tuleviku võimalused ning NORF on üks näidetest, kuidas ka siin saab unistusi ellu viia.
Juba praegu rikastab festival Eesti kultuurimaastikku, avab noortele uued väljundid ning boonusena toimub sedasi eri kultuuriliste taustaga noorte lõimumine. Lisaks saavad festivalist alguse uued koostööd, tõuseb oluliselt noorte teadlikkus nii Alutaguse vallast, Ida-Virumaast kui ka Peipsi-äärsest piirkonnast ja sealsetest võimalustest, areneb turism ja suureneb ettevõtlikkuse kasv, sest kohalik kogukond saab selleks positiivse tõuke.
Panusta Ida-Viru elukeskkonna arengusse!
20% õiglase ülemineku fondi mahust on suunatud ülemineku sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike aspektidega tegelemiseks. Uuri, kuidas saad panustada Ida-Virumaa elukeskkonna ümberkujundamisse!
Loe veelViimati uuendatud 22.10.2024
